Töötushüvitiste süsteem vajab kaasajastamist, et võimaldada tööampse ja vähendada töötute virelemist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sotsiaalministeerium kavandab 18 aastat muutumatuna püsinud töötushüvitiste süsteemi muutmist, et see vastaks paremini tänase tööturu vajadustele, ning korraldas äsja samateemalise ümarlaua. Arutuse all on näiteks vabatahtliku töötuse korral hüvitise maksmine, tööampsude tegemise lubamine töötushüvitise saamise ajal, hüvitiste maksmine sõltuvalt majandustsüklist ja meetmed töötute vaesuse vähendamiseks. On ju Eestis suhteliselt vähe töötuid, kuid samal ajal on meie töötud Euroopa Liidu vaeseimad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ametiühingute Keskliit saatis sotsiaalministrile oma arvamuse töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta, milles muuhulgas leiab, et töötuskindlustus peaks olema kohustuslik kõigile töövormidele ja tagama kõigile tööd tegevatele inimestele võrdsed tingimused.
Täiendatud
Möödunud aastal töötanud 671 300 inimesest tegi 85 100 inimest seda osalise tööajaga, see number on aasta-aastalt tõusnud.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.