Kehva juhtimise ja logiseva koostöö tõttu on Rail Baltic niigi sünge taeva all, nüüd lisab valitsuse ebalus musta veel värvi juurde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev on veendunud, et Eesti majandus vajab kiiret raudteeühendust Euroopaga. Seepärast kutsume Eesti peaministrit, rahandusministrit ja valitsust üles Euroopa Liidu eelarvekava aruteludel täie tõsidusega seisma Rail Balticu rahastamise eest. Isegi kui transpordiühendus peaks graafikust mõnevõrra maha jääma, ja seda tuleb suurprojektide puhul pea alati ette, oleks ettevõtmise prügikasti viskamine riigile ja avalikkusele šokk, mille mõju kõrval näiks mõne teise suurettevõtmise takerdumine üsna tühise asjana.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rail Balticu rahast on 400 miljonit puudu
Euroopa Liidu riigipeade ette toodud kompromiss, mille toel loodetakse veel sel nädalal jõuda seitsmeaastase eelarveperioodi kokkuleppeni, on ettevaatlikku toetust leidnud pigem vaesemate liikmesriikide seas, kuid paar ebameeldivat probleemi saab sealt leida ka Eesti puhul.
Rail Baltic tuleb, kui juhtimine ja vastutus paika saavad, kuid kindlasti läheb see kallimaks ja valmib hiljem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna–Helsingi tunnel ja raudteeühendus Berliiniga ehk Rail Baltic. Ma olen olnud kõigi nende aastate jooksul, mil noist projektidest on räägitud, tulihingeline mõlema algatuse pooldaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Primitiivne suletud ruumi ja piirangute mõtteviis ähvardab pärssida Eestile majandusedu toonud liberaalset demokraatiat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.