• 30.08.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Averusega Eesti aegruumi vormima - miks mitte!

Riigi põhimaanteed võib erasektorit kaasates neljarajaliseks ehitada, kuid see peab põhinema analüüsil ja olema läbipaistev, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Averusega Eesti aegruumi vormima - miks mitte!
  • Foto: Anti Veermaa
Rahandusminister Martin Helme käis välja mõtte, et avaliku ja erasektori koostöös ehk averuse kaudu saaks juba lähiaastail ehitada Tallinna-Pärnu, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva maanteed täies ulatuses neljarajaliseks ning samuti pakub averus tema sõnul väga hea lahenduse Saaremaa silla kiireks teostamiseks.

Seotud lood

Arvamused
  • 16.05.19, 06:00
Avaliku ja erasektori koostöö võimalikkusest riigihangetes
Riigihangete õnnestumise peamised eeldused on tellija asjatundlikkus, piisav eeltöö, tasakaalus lepingud ja parimate praktikate kasutuselevõtt. Optimaalne on hangetes kasutada tüüplepingut, mis arvestab kõikide osaliste huve ning vähendab olulisel määral ka halduskulusid, kirjutavad Tieto Estonia äriarendusjuht Kaido Heinsalu ja advokaadibüroo PwC Legal partner ja vandeadvokaat Priit Lätt.
Uudised
  • 25.07.19, 10:04
Läti ehitab 100 miljoni eest Riiast kiirema väljasõidu
Läti riik otsustas riigi ja erasektori koostöös ehitada 100 miljoni euro ulatuses maanteed, et päästa inimesed Riiast väljudes ummikus istumast.
Saated
  • 18.04.19, 14:00
Riigi- ja erasektori koostöö peab jätkuma
Eesti e-lugu sai alguse era ja avaliku sektori koostööna, ka edasi minnes peab riik hoiduma kiusatusest teha ainult riigi asju, rääkis Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juht ning IT-ettevõtte Columbus Eesti tegevjuht Ivo Suursoo Äripäeva hommikuprogrammis.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele