Eile tegi USA keskpank tähtsa otsuse, kärpides baasintressimäära poole punkti võrra vahemikuni 4,75%-5%. Nii suurt kärbet pole 2007-2008 finantskriisist saadik tehtud; ikka on Föderaalreserv liigutanud oma peamist finantspoliitilist hooba väikeste sammudega, 0,25 protsendipunkti siia- või sinnapoole.
Seotud lood
Ehkki turud olid juba arvestanud Fedi intressimäärade kärpega, siis kolmapäeva õhtul tulnud uudis intresside langetamisest 0,5 protsendipunkti võrra kergitas korraks järsult hindu, ent suured aktsiaindeksid lõpetasid kauplemispäeva kõik punases.
Föderaalreserv langetas kolmapäeval intresse kahekordselt ehk 0,5 protsendipunkti ning plaanib sel aastal veel kahte kärbet, millele järgneks järgmisel aastal neli kärbet. Iga järgmise korraga alandatakse määra 0,25 protsendipunkti võrra.
Föderaalreserv pole baasintressimäära langetanud 2020. aastast saadik. Nüüd paistab silmapiirilt esimene kärbe, kuid sellega võib kaasneda inflatsioonioht.
Augustikuu USA töötururaportis avaldatud majandusandmed näitavad töökohtade arvu väikest kasvu. Majandusteadlased kardavad tööturu jahtumist.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
