Apple’i eile tekitatud võngete peale USA tehnoloogiaaktsiates kukkus Adobe aktsia alla 582 dollari, mis käivitas minu varem pandud stop-loss-orderi. Panin selle orderi välja umbes veerandi võrra ostuhinnast kõrgemal, et panna sedajagu kasumit lukku.
Seotud lood
Ärajääv 20 miljardi dollari diil on minu portfellis olevale Adobele mõne arvates õnnistus, mõne teise arvates ikaldus. Proovin aru saada, kumb.
Adobe ja Figma ühinemisprotsessis esinenud konkreetsed regulatiivsed takistused pole meediale esitatud allikates täpsustatud. Siiski on mainitud, et ettevõtted seisid silmitsi regulatiivsete väljakutsetega Euroopa Komisjoni ja Suurbritannia konkurentsi- ja turuameti poolt.
Kui ma mõni aasta tagasi magasin hea müügikoha maha ja Adobe aktsia vedas mind sügavasse miinusesse, siis täna on viimane kuum trend tõstnud positsiooni taas rohelisse ja võib oodata tulevikus lisagi.
Kui läinud sügisel tõi kandadele astuva konkurendi ülesostmise plaan Adobe aktsiale järsu languse, siis maikuu algusest alates on aktsiat pressi all hoidnud hoopis väljavaade, et seesama tehing jääb ära. Ise tahaksin Adobe investorina selgemat pilti sellest, mida tähendab ettevõtte jaoks tehisintellekti kiire areng – on see rohkem risk või võimalus.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
