Võlakirjad pakuvad kriisis leevendust ... aga ähvardavad ka investori kõigest ilma jätta
Eelmine nädal näitas, et keskpangad on endiselt hawkish ja intressimäärade alandamisest pole isegi juttu. Samas on turud aasta algusest saadik just selles lootuses elanud. Ja ometi ei ole see peatanud aktsiate tõusu, mis paneb mõtlema, kas praegune tõusuturg on õigustatud ning kas peaks ehk rohkem vaatama võlakirjade poole?
On selge, et mida kõrgemad on intressimäärad, seda lähemal on nende tipp. Küsimus on aga selles, kes annab varem alla – kas keskpangad või majandus. Eelmisel nädalal näitasid nii Föderaalreserv kui ka Euroopa Keskpank, et nad on endiselt agressiivsed. Majandus on hakanud jahtuma ning mõnes suures ja olulises riigis, näiteks Saksamaal, on juba jõutud ka majanduslangusesse.
Seotud lood
Inflatsioon on tipust alla tulnud, kuid investorid seisavad endiselt küsimuse ees, kuhu panna oma raha tootlust teenima, et inflatsiooni eest kaitset saada. Tehnoloogiaaktsiad on eksperdi sõnul juba kalliks muutunud, kuid leidub põlatud sektoreid, kus võib head tootlust oodata.
Bibikovide eksperimendi lõpp
"Ega iga algaja investor saa ju sellist stardipauku, et alustab põhimõtteliselt pullituru lõpus ja karuturu alguses ning vahele tuleb veel sõda," ütleb poolteist aastat tagasi investoriteekonda alustanud Roland Bibikov.
“Mulle kriisid meeldivad, sest need puhastavad õhku ja inimeste mõtteviis muutub,” tunnistas investor ning majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor Kristjan Liivamägi märtsikuu Investeerimisklubi üritusel. Kriisid tõstavad tema sõnul esile inimesed ja ettevõtted, kes on elanud jätkusuutlikult, nutikalt ja targalt.
Hirmujutud InCapi käibe ja kasumlikkuse langusest viisid aktsia kevadel vabalangusesse, aga praegu tundub mulle, et investorid olid liialt pessimistlikuks muutnud ja niivõrd madala hinna peale tekkis mul ahvatlus oma positsiooni enne järgmist rallit suurendada. Enne seda pean aga jälle ühe tüütusega tegelema.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
