Võimas ostulaine: minu aktsiaportfelli üks tugisammastest kerkis pärast kukkumist 40%

“Klooster põleb! Kas see on lõpp?” küsib noviits “Viimses reliikvias” põgenevalt vend Johanneselt. Just see stseen kerkis silme ette, kui lugesin Norra ettepanekust kalakasvatused enam-vähem surnuks maksustada, mispeale Lerøy Seafood mu portfellis kiirelt sügavikku sööstis.

Kas sellest oli veel vähe, et Norra ressursirendi maksu kehtestas ja minu Lerøy positsioon uppi kukkus, nüüd tuli päevapealt veel ka dividendide maksumäära tõus. Minu jaoks realiseerus ootamatult aktsia poliitiline risk.

Nüüd siis olen ära näinud ka oma kalaaktsia kvartalitulemused. Pandeemia järel üle ootuste kiiresti ja jõuliselt taastunud nõudluse tõttu kerkis Norra lõhe hind teises kvartalis seni nägemata kõrgustesse. Mina olen teeninud juba praegu pea 30 000 eurot kasumit ja müümiseks ei näe veel vähimatki põhjust.

Teist kuud järjest vaatab mulle portfellist kokkuvõtet tehes vastu korralik langus. Mais üllatas mind suure kukkumisega Norra kalatootja, mis viis portfellist suurima summa.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.