Kui selle aasta väheste IPOde hulgas tuleb börsile Porsche, siis pean ka mina pilgu peale viskama, kas äkki tasuks sinna investeerida. Sügavamalt kaevudes tundub, et väärtust leiab hoopis mujalt.

- Porsche IPOs osalemise asemel on targem vaadata Volkswageni või kontserni suuraktsionäri poole, kelle jaoks avab IPO uue väärtuse, kuna omatakse suurt tükki ettevõttest.
- Foto: DPA/Scanpix
Viimastel päevadel on palju räägitud Porsche IPOst, mis on ajalooliselt Euroopa suuruselt kolmas IPO. Ettevõtte väärtust hinnatakse 70–75 miljardi euro vahele ning aktsia hinda seeläbi 76,5 ja 82,5 euro juurde olenevalt siis, kui suur huvi institutsioonidel aktsia vastu on. Eestlastel selles kahjuks osaleda ei õnnestu ja üldse on jaeinvestoril sellele keeruline ligi saada, kuna suured fondid märgivad üldjuhul kõik täis, kinnitas LHV vanemmaakler Nelli Janson.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Volkswagen soovib kaasata 9,4 miljardit eurot oma sportautode tootja Porsche AG börsile toomisega. Tegemist võib olla Euroopa suurima aktsiate avaliku pakkumisega enam kui kümne aasta jooksul.
Investor, analüütik ja Äripäeva kaasautor Rait Kondor mõtestas investor Toomase tunnis lahti eelmise nädala USA makromajanduslikku statistikat ning avaldas, millistel sektoritel näeb tema praegu kõige suuremat kasvupotentsiaali ja kuhu vaadata ettevaatavalt intressimäära tõusutsükli pöördumisel.
Äripäeva ajakirjanik Karl-Eduard Salumäe sai piiluda Porsche eriteeninduse osakonda, kus saab endale tellida kas või ainulaadse disainiga auto.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.