Lõin oma portfellis numbrid kokku ja uurisin, kust tuli kasv ja kus kaotasin märtsis raha. Seekord läks hästi küll enamikul vanadel headel väärtusaktsiatel, kuid Tesla tegi kõigile tuule alla.

- Berliini tehas on nüüd avatud ja see suurendab Tesla autotoodangut. Aktsiagi sai kännu tagant lahti ja on kuuga veerandi võrra väärtust lisanud. Tavapäraselt on ka spliti tõttu tõusu oodata.
- Foto: Reuters/Scanpix
Kokku maksis mu investeerimisportfell aprilli alguseks 555 681 eurot, millest aktsiaid (sh ka iduettevõtted) 85%, võlakirju 6,7%, ühisrahastuse investeeringuid 3%, vaba raha 0,4% ning Läti Andrise portfelli osakaal on 4,4%. Portfelli sees käis aga aktsiate vahel tihe rebimine, veidi üle poole neist tegi head tõusu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Megakapitaliga tehnoloogiagigant Amazon teatas eelmisel nädalal aktsiate tükeldamisest, sarnase teatega tuli välja veebruari alguses Google’i emaettevõte Alphabet ja Tallinna börsilt LHV. Minu portfellis on kolmest kaks olemas ning nüüd tahan üle vaadata, kuidas see minu portfelli võib lähitulevikus mõjutama hakata.
Viimaste aastate ostumöllus vaguralt nurgas püsinud Omaha oraakel Warren Buffett näitab kriitikuile: õige aeg osta on alles nüüd.
USA elektriautotootja Tesla teatas täna Twitteri vahendusel, et plaanib teha juba järgmise aktsiaspliti.
Juba ongi järgmine ettevõte raha kaasamas ning seekord otsib investoritelt raha tõukerataste rendifirma Tuul Mobility, mis ahvatleb 10% suuruse intressiga ja kindlust andva garantiiga. Kuid riskid investeerimisel on kõrged.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.