Lahutus aktsiaturu moodi: kuidas investorina sellisest nähtusest koduturul kasu lõigata?
Investorid imestavad olukordade üle, kus majandusel läheb justkui hästi, aga aktsiaturg liigub hoopis allapoole ja ka vastupidi. Justkui oleks aktsiaturg reaalsest majandusest eraldunud. Baltimaades võib tõepoolest esineda majanduse ja börsi nn lahtisidumise nähtust, mida varasemad uuringud on arenenud maades täheldanud.
Tänavu kaitses Anna Pobedova Tartu Ülikoolis bakalaureusetöö teemal „Aktsiaturgude lahtisidumine majandustest Kesk- ja Ida-Euroopa riikide näitel“, mille raames selgitati huvitavat ja börsiinvestorite jaoks olulist nähtust kaheteistkümne areneva Kesk- ja Ida-Euroopa riigi – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Horvaatia, Bulgaaria, Rumeenia ja Serbia – näitel. Analüüsi andmesisenditeks olid riikide aktsiaturgude indeksite kvartaalsed tootlused ning SKPde kvartaalsed kasvumäärad, nagu näidatud tabelis. Et andmete kättesaadavus riikide lõikes oli erinev, siis oli iga riigi puhul erinev ka analüüsitava perioodi pikkus.
Seotud lood
USA börsidel ootab ees turbulentne nädal
Kuivõrd Tallinna börs on liikunud külgsuunas, ent ettevõtete kasumid on samal ajal kasvanud, võib häid ostuideid leida siitsamast koduõuelt, usub Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni.
Pärast eelmisel nädalal alanud ja esmaspäeval jätkunud langust said Tallinna ja Vilniuse börsiindeksid kirja taas tõusupäeva.
Samal ajal, kui iga päev tuleb uudiseid ettevõtete makseraskustest, massilistest koondamistest, inimeste kahanevatest sissetulekutest ning pooltühjadest kaubanduskeskustest ja kohvikutest, on aktsiaturud saavutamas uusi ajaloolisi tipptasemeid. Tekib tunne, et reaalmajandus ja aktsiaturud eksisteerivad justkui eraldi maailmades.
Rootsi aktsiaturul on hoog sees. Seda on ka paljud Eesti investorid tähele pannud ning hakanud oma raha üle mere Stockholmi börsile suunama, et leida korralikku tootlust ning hajutada geopoliitilist riski portfellis.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
