Novo Nordiski teekond tundmatust saarestikust Euroopa tippu
Taani ravimivalmistajast on tänaseks saanud Euroopa väärtuslikem börsifirma. Selle teekonna algust tuleb hakata aga mõõtma 19. sajandil inimese sisikonnast avastatud tundmatutelt saartelt.
Aastal 1869 leidis mikroskoobiga kõhunäärme struktuuri uurinud Berliini meditsiinitudeng Paul Langerhans ümbritsevast koest tihedamad klombid. Langerhansi saarte nime saanud klompide otstarbes tõid selguse järgmised kümnendid: need kõhunääret läbivate veresoonte kõrval asuvad klombid toodavad ja suunavad verre mitut hormooni, peamiselt veresuhkru ehk glükoosi transpordiks vajalikku insuliini.
Seotud lood
Verston Eesti juht Jarmo Liiveri sõnul peab tulevik olema targem, rohelisem ning paindlikum. Eesti suurim taristuehitaja on teinud kestlikkusest oma strateegilise prioriteedi ning just muutuste juhtimine aitab ettevõttel Euroopa mastaabis eestvedajaks pürgida.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
"Turul käib võitlus talentide pärast"
Tööandjad: sobib regionaalsete palkadega rohkem
Ajakirjanik üllatas kolleege varaklassiga
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
3
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
