• 28.09.22, 16:25

Euribor läheneb juba kahele protsendile

Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Euribor on alates juunist tõusnud negatiivsest 1,851 protsendini, tõstes keskmist igakuist kodulaenu makset 100 euro võrra.
  • Euribor on alates juunist tõusnud negatiivsest 1,851 protsendini, tõstes keskmist igakuist kodulaenu makset 100 euro võrra.
  • Foto: Erik Prozes
Veel septembri alguses oli kuue kuu euribor 1,24 protsenti, tõustes vähem kui kuuga ligemale 50 protsendi võrra. Veel juuni alguses oli euribor napilt miinuses, olles olnud alla nulli alates 2015. aastast.

Seotud lood

Uudised
  • 08.09.22, 15:15
Euroopa Keskpank tõstis järsult ja oodatult intresse
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas neljapäevasel istungil tõsta inflatsooni ohjeldamiseks põhilisi intresse 0,75 protsendipunkti võrra, mis on euroala ajaloo suurim ühekordne intressitõus.
Uudised
  • 20.09.22, 10:00
Keskpank prognoosib Eestile tänavu majanduslangust
Intervjuu Madis Mülleriga
Euroala kiireim hinnakasv tõukab Eesti majanduse tänavu langusse ning inimeste ostujõud taastub 2021. aasta tasemele alles ületuleva aasta lõpuks.
Uudised
  • 16.09.22, 06:00
Oleg Ossinovski: euribor peaks olema vähemalt 5 protsenti
Kiirelt ja kõrgele tõusnud inflatsioonile vaatamata ei näe ettevõtja Oleg Ossinovski, et vähemalt Tallinnas oleks kellelgi rasked ajad. Pigem tuleks euribori tõusule hoogu juurde anda, kergitades seda 5 protsendini, leiab Ossinovski.
Uudised
  • 12.09.22, 12:21
Euribor marsib sihikindlalt uutesse kõrgustesse
Inflatsiooni ohjeldamiseks karmistunud Euroopa rahapoliitika on järsult pannud tõusma kuue kuu euribori, mis muudab kallimaks nii kodu- kui ka ärilaenude teenindamise.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele