Balti aktsiaturg lõpetas neljapäeva plusspoolel, kui Vilniuse börsiindeks vedas Balti indeksi tõusule. Enefit Greeni aktsia järsk langus viis Tallinna börsiindeksi miinusesse.

- Enefit Greeni aktsia, mis oli kuue päevaga kerkinud 17%, langes neljapäeval 5,5%. Pildil Enefit Greeni tegevjuht Aavo Kärmas.
- Foto: LIIS TREIMANN
Balti aktsiaturul oli täna aktiivne kauplemispäev, kui viimase kuue päevaga 16,8% tõusnud Enefit Greeni aktsia langes 5,5%, 4,59 euro peale. Seejuures oli Enefit Greeni kauplemiskäive 1,4 miljonit eurot, mis on tavapärasest kolm korda suurem. Enefit Greeni langus viis kogu Tallinna börsiindeksi 0,37% miinusesse. Vilniuse börs kerkis 0,9% ning Riia börs 0,25%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Enefit Greeni aktsia hakkas neljapäeval pärast hommikuse 4,932eurose hinnarekordi purustamist siiski langema. Esimese kauplemistunni lõpuks oli aktsia kukkunud kolmapäevasest sulgumishinnast 2,27%.
Järgnevatel aastatel lõpeb paljudel Enefit Greeni tuuleparkidel toetusperiood, misjärel hakkavad nad toetustelt iga aasta teenima ligi 13 miljonit eurot vähem. See tähendab investorile iga-aastaselt aktsia kohta 5 senti väiksemat kasumit.
5,8 protsendine miljoni euro piiri ületanud ralli Enefit Greeni aktsias tõstis Nasdaq Tallinna täna 2,3% kõrgemale.
Enefit Greeni aktsia hind tõuseb börsil kuuendat päeva järjest ning on peale IPOt tõusnud rekordilisele 4,85 eurosele tasemele, pakkudes IPOs sisenenud investoritele pea 67-protsendilist tootlust.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.