Pensionifondid avaldavad, kuidas nad plaanivad turgu lüüa
Pensionifondide meeskonnad analüüsivad ostuideid põhjalikult ja kohati võib ühe investeerimisotsuse taga olla isegi 15 inimest. Miks siis on enamik aktiivselt juhitud fonde ikkagi börsiindeksitele alla jäänud? Küsisime seda pensionifondide juhtidelt endilt.
Alustuseks selgitavad pankade esindajad, kui põhjalikku analüüsi pensionifondide taga olevad meeskonnad siis ikkagi teevad.
Seotud lood
Teise samba pensionifondidest on aastaga haihtunud 189,6 miljonit eurot, suurimad kaotajad on Luminori C ja B pensionifond ning Tuleva maailma võlakirjade pensionifond. Huvi kolmanda samba vastu on ekspertide hinnangul siiani tugev.
On aeg ka Eestis liikuda manuaalsetelt pensionifondidelt automaatsetele, inimese elutsüklit arvestavatele fondidele, kirjutab Swedbanki Investeerimisfondide ASi juht Age Petter.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
