Optsioonid lahjendavad küll aktsiapotti, kuid juhte on vaja ergutada
Ainult käputäis börsiettevõtteid kasutab optsiooniprogrammi, millega motiveerida juhte. Sellega lahjendatakse uusi aktsiaid emiteerides veidi investorite osalust, kuid võtmetöötajates omanikutunde tekitamist peetakse oluliseks.
LHV on optsioone pakkunud juba aastast 2013, et motiveerida oma võtmetöötajaid.
Foto: Liis Treimann
Tallinna börsil põhinimekirjas kasutab optsiooniprogrammi vaid viis ettevõtet, kokku on nimekirjas 16 börsiettevõtet. Aktsiaoptsioone kasutavad LHV, Coop, Harju Elekter ja Eesti Ekspress ning ka Baltika on teatanud ettevõtte juhile tehtud optsiooniprogrammist. Varem on Tallinna börsil optsiooniprogramm olnud ka Arco Varal, Nordeconil, PRFoodsil, Tallinna Kaubamajal ja Tallinkil.
Eelmisel nädalal said nii Coop Panga juht Margus Rink kui ka endine juhatuse liikme Hans Pajoma 583 850 uue Coop Panga aktsia omanikuks, milles lepiti kokku 2017. aastal pangaga liitudes.
Baltika tegevjuhi optsioonitingimustesse on lisatud punkt, mille järgi tekib tegevjuhil õigus aktsiaoptsioonidele üksnes siis, kui praegune suuromanik KJK-Fund SICAV-SIF müüb oma enamusosaluse ettevõttes.
Atsinaujinančios Energetikos Investijos ( AEI ), mida juhib Lords LB Asset Management, alustab uue võlakirjaemissiooni avaliku pakkumisega. Investoritele pakutakse 13-kuulisi võlakirju 8,5%-se fikseeritud aastase intressimääraga. Investeerida saavad alates tuhandest eurost nii Balti riikide era- kui ka institutsionaalsed investorid. Pakkumist korraldab investeerimispangandusettevõte Orion Securities.