Kristiina Dreimann: jäätmereform toob kalli ja ebatõhusa mugavusteenuse
Aastate eest loodud prügikorralduse meetmed pole siiani oodatud muutusi toonud. Nii jääb see ilmselt ka jäätmereformi jõustumise järel, kirjutab Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige Kristiina Dreimann Infopanga jäätmekäitluse kvartaliraportis.
Jäätmemajandus on populaarne teema. Kõik ootavad, et enam kui aasta jagu menetletud jäätmereform tooks valdkonda nii vajalikke ja kaua oodatud muutusi. See pani kogu sektori omakorda ooterežiimile, sest toob ju endaga kaasa kõiki osapooli mõjutavad muutused.
Sektorile on ette heidetud, et valdkond ei arene, ringlussevõtu numbrid seisavad paigal, uusi lahendusi ja tehnoloogiat on kasutusele võetud minimaalselt. Kõik vaatavad justkui kellegi teise otsa ja ootavad, et midagi juhtuks.
Varasemad meetmed, mis oleksid pidanud jäätmekäitluse juba aastate eest järgmisele tasemele kergitama, pole seni oodatud muutusi toonud. Nii sõidame sama raja peal edasi ja ilmselt teeme seda ka peale seadusemuudatuste rakendumist, sest oodatud leevendust ja selgust see jäätmevaldkonda paraku ei too.
Loe lähemalt Infopanga jäätmekäitluse kvartaliraportist.
Tootjatele poolik lahendus
Suur osa kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest moodustavad pakendid ja nende kogumise kulud peavad kandma tootjad ja maaletoojad. Jäätmereformi järgi ei saa aga tootjad/maaletoojad otsustada, milliste kogumisvahenditega, kust kohas ja millise logistilise kuluga pakendid kokku korjatakse, see otsustusõigus on jäetud kohalikule omavalitsusele.
Seotud lood
Kuula ka saadet
Jäätmekäitluse edetabeli esiotsast ei leia üllatuslikult teada-tuntud nimesid, vaid hoopis väiksemaid tegijad. Jäätmereformi suhtuvad kõik kriitliselt.
Valitsus andis eile pikalt tehtud jäätmereformile lõpuks heakskiidu. Reformiga muutub kohalike omavalitsuste vastutus ja need, kes prügi ei sorteeri, hakkavad rohkem maksma. Samuti on lootust kergendada paarikümne miljoni euro suurust pakenditasu.
Selle aasta algusest on Eestis kohustus koguda liigiti tekstiilijäätmeid, aga kohta, kuhu oma räbaldunud rõivaid saata, pole. Sillamäele küll plaanitakse tekstiilijäätmete keskust, kuid seegi valmib kõige varem pooleteise aasta pärast.
Selleks, et vähem olmejäätmeid jõuks prügimäele või põletusahju, hakatakse pakendeid koguma kodude juures, tõstetakse saastetasud mitmekordseks ning omavalitsused hakkavad korraldama hankeid uut moodi.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Tagasi Äripäeva esilehele
