Andrei Korobeinik: Eesti vajab ausat maksudebatti, mitte jutu viimist Putinile
Raha tuleb võtta sealt, kus seda on – näiteks lisamaksustada panku ja kehtestada astmeline tulumaks, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik (Keskerakond).
Maksupoliitika ei ole Eestis kunagi olnud pelgalt rahanduse küsimus – see on ideoloogiline valik, mis peegeldab, kelle huve valitsev koalitsioon esindab ja millist Eestit ta soovib kujundada. Praegune valitsus on teinud oma valiku: maksukoormus liigub järjest enam nende õlule, kellel on niigi raske toime tulla.
Kõik viimaste aastate maksumuudatused – olgu selleks käibemaksu tõus, automaks või pensionide maksustamine – tabavad just väiksema sissetulekuga inimesi. Samal ajal kavandab valitsus maksusoodustusi neile, kes juba elavad majanduslikult kindlustatult. See on poliitiline otsus, kuid mitte ainus võimalik tee.
Äripäeva arvamustoimetus küsis eri erakondade poliitikutelt kommentaari Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) eelarvesoovitustele. Teemat käsitles toimetus ka juhtkirjas, peatudes pikemalt varamaksudel.
Eesti majanduse praegune seis on eeskätt halbade poliitiliste valikute tulemus. Kui energiahinna kriisi ajal jäeti ettevõtted riigi toetuseta ja nad kaotasid oma konkurentsivõime eksporditurgudel, siis sellele järgnesed maksutõusud ja uued maksud – just ajal, mil majandus vajas elavdamist.
Seotud lood
Kuigi maksude teema ajab südame pahaks või nõuab validooli – kuidas kellelgi –, tuleb meil maksudebattidega lähiaastail edasi minna, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Eesti majandus on struktuursete muutuste lävel ning vaja on reforme, eelarve päästmiseks tuleks aga otsida uusi traditsioonilisi makse, sest praegused maksumäärad on roninud juba oma tippu.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
