Raul Reino: kinnisvaramaksul oleks turule üllatav mõju

Meie eesmärk peab olema nõtke, karge, automaatne, kiire asjaajamisega, vähese bürokraatliku hõõrdeteguri ja väiksemate kuludega masinavärk riigis, sihtasutustes, aga ka omavalitsustes, ütles peaminister Kristen Michal (Reformierakond) riigikogus 2025. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisel.

Sõnad on õiged, kuid neile peavad nüüd järgnema ka õiged ja majanduse arengut tagavad teod, hindavad ettevõtjad uue valitsuse sõnastatud lubadusi. Senisest paremat dialoogi ettevõtjatega värske majandusminister ka lubab.

Kristen Michali valitsus otsustas hüppeliselt kasvanud kaitsekulutustele katteallikaid otsides keset teed sõita, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eesti majanduslik areng põhines lihtsal maksusüsteemil, avatusel ja vähesel regulatsioonil. See, mis on meid siia toonud, viib meid ka edasi, kirjutab konsultant ja koolitaja Tõnu Toompark vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.