Karmo Tüür: plahvatavad piiparid näitasid vaba turu jõudu
Lähis-Ida plahvatavate piiparite lugu pole väärt üksnes filmistsenaariumit, vaid on õpikuväärne näide sellest, kuidas vabaturumajanduslik mudel teeb tuule alla mittevabale majandusele, kirjutab poliitikavaatleja Karmo Tüür.
Enam kui kümme inimest hukkus ja tuhanded said vigastada, kui Liibanoni terrorirühmituse Hezbollah liikmete valduses olnud 5000 piiparit teisipäeval plahvatasid.
Foto: ZumaPress/Scanpix
Jätame hetkeks kõrvale nimed ja nimetused. Jätame kõrvale isegi hinnangud skaalal õigustatud/mitteõigustatud, veelgi enam terrorist/vabadusvõitleja jms pealkirjades virvendava ja klikketõmbava prügi.
Iisrael korraldas teisipäeval ja kolmapäeval uskumatuna kõlava operatsiooni, mis pani ühel ajal plahvatama mitme tuhande Hezbollah' rühmituse võitleja sidevahendid. Luureasjatundja Ivo Juurvee sõnul on lõplikke järeldusi veel vara teha, kuid üks kindel tõsiasi sai taas kinnitust.
Veel suurema sõja puhkemine Lähis-Idas oleks mitmes mõttes soodne Putini režiimile, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur ja teadusjuht Tomas Jermalavičius Äripäeva essees.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.