Norman Aas: ja me Brüsseli üle kuldamegi

Konkurentsiamet peaks peatselt saama võimu juurde, kuid vastuoluline eelnõu kütab endiselt kirgi, sest kriitikute sõnul ei ole justiitsministeerium varasemale kriitikale vaatamata sisulisi muutuseid teinud.

Aastaid kestnud vaidlused selle üle, kuidas konkurentsiamet peaks või tohiks puhta majanduskeskkonna eest seista, on viinud sinnamaale, kus Euroopa direktiivi ülevõtmisega viivitamise eest ootab riiki kohtutee.

Justiitsministeeriumis valminud konkurentsiseaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse anda riigile edaspidi õigus määrata ettevõtetele lihtsustatud korras kuni 10 protsendini käibest ulatuvaid haldustrahve, on vastuolus põhiseadusega ja rikub ettevõtjate põhiõigusi, kirjutavad advokaadibüroo Ellex Raidla partnerid Jüri Raidla ja Martin Mäesalu.

Ei ole välistatud, et tänu uuele direktiivile võib leida oma lõpu näiteks eelmise aasta kevadel avalikuks tulnud konkurentsikuriteo menetlemine, millega on seotud Eesti põllumajandusettevõtted, kelle käes on suur osa kogu Eesti põllumajandusmasinate turust, kirjutab advokaadibüroo Derling Primus vandeadvokaat ja partner Erki Kergandberg 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud Majanduskuritegude erilehes.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.