• 06.10.23, 14:00

Otto Pukk: Eesti majandust silotornides istudes ei käivita

Kuni kõik eesmärgid, poliitikad, ministeeriumid ja ministrid on ühtemoodi olulised, pole ka võimalik probleeme tähtsuse järjekorras lahendada, kirjutab Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees, Incapi president Otto Pukk.
Incapi president Otto Richard Pukk.
  • Incapi president Otto Richard Pukk.
  • Foto: Andras Kralla
Kriitika, et Eesti riigi juhtimisel ei kaasata piisavalt asjasse puutuvaid osapooli või tehakse seda formaalselt, on kulunud nagu tempel “ametkondlikuks kasutamiseks”, mis käib juba harjumuspäraselt suure osa avalike ametkondade dokumentide peale. On seal siis midagi salastada või mitte.

Seotud lood

Arvamused
  • 21.09.23, 11:40
Kai Realo: riigi majanduspoliitika – rohkem piitsa kõigile ja pisut präänikut valitutele
Kui ettevõtte tasandil tehtud valeotsus mõjutab tavaliselt kuni mõndsadat inimest, siis riigijuhtide vildakad otsused on juba kaasa toonud eelarvekaose, mis avaldab jätkuvalt mõju kõigile, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Arvamused
  • 04.10.23, 16:11
Tõnu Mertsina: ükskord tuleme sellest august välja niikuinii. Aga mis hinnaga?
Madala maksukoormusega on kliimaeesmärke keeruline täita, vähemalt Eesti praeguse majandusmudeli ja võimaluste juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Juhtkiri
  • 04.09.23, 17:18
Oravate ülbus ja Helmete “tarkus”
Peaministri abikaasa Venemaaga seotud äritegevuse üksikasjade uurimiseks kokku kutsutud riigikogu komisjoni pakkus parimal juhul haiget poliitilist meelelahutust, aga mitte uusi asjasse puutuvaid fakte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Juhtkiri
  • 29.09.23, 16:20
Villigu jutus on uba
Vaadates, millist potjomkinlust appi võttes riigirahandust näilise tasakaalu poole aetakse, tundub investeeringuteks laenu võtmine üha jumekam mõte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele