Miks on Eesti majandusel läinud viimase poolteise aasta jooksul oluliselt halvemini kui teistel Euroopa riikidel? Kui suur osa on selles viimaste aastate kriisidel, sealhulgas sõja mõjudel, ning kui palju on mõjutanud meie majandust ettevõtete halvenenud konkurentsivõime ja nõrk nõudlus? Või on riik midagi valesti teinud või hoopis midagi olulist tegemata jätnud?
Seotud lood
Senisel moel jätkates ei saabu riigieelarve tasakaalu viie ega 50 aasta pärast, kirjutab kinnisvarafirma Metro Capital tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Liiga palju on aastate jooksul poliitikud võimule saamise nimel raha laiali jaganud, kirjutab ettevõtja Enn Veskimägi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti riik kulutab juba aastaid raha ka kohtadesse, kuhu seda tegelikult ei jagu. Ainult investeeringuteks võib ja tuleb laenu võtta, kirjutab masinatööstusettevõtte Hekotek juht ja suuromanik Heiki Einpaul vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Tagasi Äripäeva esilehele
