Majandusteadlane hoiatab: otsustajate tasakaalutus võib ärikeskkonnale kõva kolaka anda

Isegi kui uuel aasta majanduse jahtumine jääb lühiajaliseks, seisab edaspidi meil ees valus küsimus – milliste argumentidega tuua Eestisse välisinvesteeringuid, küsib Äripäev juhtkirjas.

Eesti majanduskeskkond vajab iga natukese aja tagant uuenduslikku impulssi, et välisinvestoritele ahvatlev olla - üks võimalus on tööjõumaksude langetamine, kirjutab endine välisminister Eva-Maria Liimets (Keskerakond).

Maksude tõstmine või nende peenhäälestamine ühiskonda rikkamaks ei tee. Rikkus saabub vaid läbi majanduse hea käekäigu ja selle eelduseks tuleb riigil olla paindlik ja kiire ning adekvaatselt ka kriisidele reageerida. Riik saab mingil määral mõjutada ettevõtluskeskkonda, et ettevõtted saaks kriisist edukamalt või lihtsamini väljuda, kirjutab Juunika Koolituse juhtivpartner Raul Ennus arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Parempoolne mantra, et suur äri tuleb ainult siis, kui maksud on hästi madalad ja riik olematult õhuke, on oma aja ära elanud, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees, ettevõtja ja investor Lauri Paeveer vastuses Äripäeva uusaastaküsimusele.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.