Anneli Andersen: loobume plastkaardist ja teeme digiriigile kohase ID
Võtame parimatelt eeskuju ja ühendame meie digitaalse ID lahti ID-kaardist, kirjutab Norras elav ettevõtja Anneli Andersen arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti passi omanikena peame iga viie aasta tagant käima Eestis oma ID-kaarti pikendamas. Jah, võiksin seda teha ka Eesti saatkonnas Oslos, aga et ma elan Stavangeris, Norra naftapealinnas, siis mulle tähendab see igal juhul reisimist. Õnneks liigun Norra ja Eesti vahet tihti. Olen Eesti kodanik ja Norra elanik, Norra ettevõtja ja Eesti ettevõtja. Et elan Norras, aga oman ettevõtet ka Eestis, siis on minu jaoks väga oluline võimalus asju digitaalselt ajada. Nii riigiasutuste kui teenust pakkuvate ettevõtetega.
Seotud lood
Euroopa Liit loodi vaba ühisturu tekkeks ja riikidevaheliste barjääride harmoniseerimiseks, aga üha karmimad ja kulukamad regulatsioonid toovad tegelikult kaasa ühisturu fragmenteerumise väiksemateks tükkideks, kirjutab börsikaupleja Ivar Mägi arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Üha keerukamaid tehnoloogiaid rakendades on mõistlik anda kodanikule ka vahendid nende mõistmiseks ja parimaks kasutamiseks, üks niisuguseid võiks olla igaühe isiklik tehisintellekt-abiline, kirjutab ASi Cybernetica teadur Tanel Mällo arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui iga ettevõte või asutus püüdleb rohelise kontori märgi poole, siis võiksime selle märgi muuta veel rohelisemaks: digiroheliseks, kirjutab Tiia Sõmer arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses maailmas peab edukas olemine tähendama elamist selliselt, et jääksime liigina ellu, kirjutavad loomade eestkoste organisatsiooni Loomus esindajad Sanne Org ja Farištamo Eller arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
