Advokaadid: lootusetud nõuded võivad kergendada maksukoormat
Alates 1. jaanuarist 2022 on võimalik ettevõtjal vähendada oma maksukohustust tasumata arvetelt arvestatud käibemaksusumma võrra. Advokaadibüroo PwC Legal avaliku õiguse ja regulatsioonide valdkonna juht, vandeadvokaat Indrek Kukk ning maksuadvokaat Karel Romet Pedajas selgitavad, kuidas on maksukohustuslasel võimalik käibemaksuarvestust lootusetute nõuete osas korrigeerida.
Euroopa Kohus on juba 1997. aastal selgitanud, et tehingult käibemaksu arvestamisel tuleks lähtuda tegelikult saadud tasust ning riik ei tohiks käibemaksuna koguda suuremat summat kui maksukohustuslane ise sai. Eestil kulus Euroopa Liiduga liitumisest alates "kõigest" 18 aastat, et viia siseriiklik regulatsioon kooskõlla liidu õigusaktidega ning kehtestada käibemaksuarvestuse korrigeerimist lubavad sätted. Õigem oleks siiski öelda, et tegi esimese katse siseriikliku regulatsiooni kooskõlla viimiseks, sest käibemaksuarvestuse korrigeerimise lubatavus on seatud sõltuvusse lisatingimustest, mis ei pruugi Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olla. Sellest aga pikemalt allpool.
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
