Andres Kaarmann: Eesti haridus vajab lisa- ja laenuraha asemel tõsist raputamist
Enne kui me hakkama haridusse lisa- ja isegi laenuraha pumpama, peame kriitilise pilguga üle vaatama tänased hariduskulud ning hindama, kui eesmärgipäraselt on iga euro kulutatud, kirjutab endine haridusministri nõunik Andres Kaarmann.
Kas Eesti haridussüsteem teenib meie ühiskonna huve ja hingab meie majanduse arenguga ühega ühes rütmis? Kas meie kutse- ja kõrgkoolid toovad tööjõuturule piisavate oskuste ja teadmistega ning reaalsete ootustega töövõtjaid? Miks jätkavad Eesti kõrgkoolid „ületootmist“ ning kutsekoolid jälle „alatootmist“? Või kust leida meelekindlust seismaks selle eest, et Eesti koolikorraldus käiks ajaga kaasas?
Seotud lood
Õpetajatele võiks pakkuda tähtajalise töölepingu, et tekitada konkurents, leiab 35 aastat Tapa koolijuhina töötanud Elmu Koppelmann.
Täna keskpäeval algavad läbirääkimised, et tõsta oluliselt õpetajate palka ning vältida sügisel ähvardavat õpetajate streiki.
“Mina olen kahe käega õpetajate streikimise poolt,” ütles endine õpetaja ja investor Kristi Saare neljapäevases hommikuprogrammi intervjuus.
Õpetaja ameti populaarsemaks muutmiseks tuleb kõige korraldusliku poole juures tõsta palka. Tõsta nii, et silma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Atsinaujinančios Energetikos Investijos ( AEI ), mida juhib Lords LB Asset Management, alustab uue võlakirjaemissiooni avaliku pakkumisega. Investoritele pakutakse 13-kuulisi võlakirju 8,5%-se fikseeritud aastase intressimääraga. Investeerida saavad alates tuhandest eurost nii Balti riikide era- kui ka institutsionaalsed investorid. Pakkumist korraldab investeerimispangandusettevõte Orion Securities.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
