Eestis ei leidu hõbedat ega kulda, nagu ütleb laulusalm, küll aga metalle ja elemente, mis on Euroopa Liidus kuulutatud kriitiliseks toormeks, kirjutab geoloog Margus Raha arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Margus Raha.
- Foto: Sven Soome
Neodüüm, praseodüüm, ütrium, düsproosium, tseerium- kõlavad nagu… vitamiinid? Tegelikult on tegemist haruldaste muldmetallidega (HMM), mis mängivad meie elus suuremat rolli, kui oskame esialgu ette kujutada. Nad leiavad kasutust nii meie igapäevaelu-vidinates nagu mobiiltelefonid ja arvutid (HMMe kutsutakse ka nutimetallideks) kui ka LED-tuledes, elektriautode akudes, tuulegeneraatorites ja päikesepaneelides. Võime järeldada, et rohepöördeks on HMMide kasutamine möödapäästmatu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.