Kui teise pensionisambasse kogutud 5 miljardist võetakse välja kuni viiendik, nagu näitavad küsitlused, pole see mingi katastroof; vabadus oma säästude üle otsustada kaalub kõik üles, kirjutab riigikogu liige Marek Jürgenson (Keskerakond).

- Marek Jürgenson.
- Foto: Erakogu
Riigikohus on tunnistanud pensioni teise samba reformi põhiseaduspäraseks. Järgmisest aastast tekib pensionikogujatel esimest korda 20 aasta jooksul valikuvabadus, mida oma kogutud rahaga teha. Toetan lausa kahe käega seda otsustamise vabadust, mis pärast eelmise nädala riigikohtu otsust pensionikogujatel avaneb. Pensionile minejatel ning ka alles kogumist alustajatel on põhjust üle hulga aja mõelda, kas jätkata kogumist (ja kuidas), katkestada või lõpetada. See suund, mida varem määrasid ette pensionifondid ja kindlustajad, lõpeb nüüd ära.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Samal ajal kui meediaruumis kerkivad esile koroonauudised, mis räägivad inimeste pärsitud mobiilsusest, on ärikeskkond kohati aktiivne, näiteks on ühinemiste ja omandamiste turg; suurem kukkumine majanduses võib siiski veel tulla, rääkis PricewaterhouseCoopers ASi juht Tiit Raimla Äripäeva raadio saates “Kuum tool”.
Aasta lõpuni tasub liituda kolmanda sambaga. Millist fondi valida ja kuidas sellest kõige rohkem kasu lõigata, rääkis Äripäeva Raadio hommikuprogrammis Anu Lill.
Täna jõustunud pensionireform lahendab mitu pisipuudust pensionisüsteemis, aga teeb seda tõenäoliselt tuleviku põlvkondade arvel.
Riigikohtus kinnitust leidnud pensionireform tekitab senisest suurema vajaduse ja vastutuse luua inimestele võimalusi säästmiseks ja täiendavate finantsvarude loomiseks, leiavad FinanceEstonia juhatuse esimees Andrus Alber ja kapitaliturgude töögrupi juht Aare Tammemäe.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.