• 17.09.20, 14:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Urmas Klaas: kopsakam rahakott annaks meile võimaluse ettevõtlust stimuleerida

Presidendi mõte anda kohalikele omavalitsustele suurem majanduslik iseseisvus on täiesti õige, sest inimese tunnetus ja rahulolu algab ju eelkõige oma kodukohast, kirjutab Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond).
Urmas Klaas.
  • Urmas Klaas.
  • Foto: Jassu Hertsmann
Eesti kohalike omavalitsuste rahastamissüsteemi puudustele on eksperdid mitmeid kordi tähelepanu juhtinud. Eelkõige on probleemiks see, et omavalitsuste võimalused ise tulu teenida on piiratud ning vahendid jagunevad omavalitsuste vahel ebaühtlaselt. Omavalitsuste rahastamissüsteemi tuleb kindlasti muuta. See suurendaks omavalitsuste otsustusõigust ja vastutust kohaliku elu juhtimisel ja korraldamisel.

Seotud lood

Arvamused
  • 16.09.20, 17:01
Mikk Tuisk: presidendi jutus on iva
Omavalitsuse suurem maksutulu tähendaks senisest paindlikumat lähenemist ja kohalikele oludele paremini vastavat rahastusmudelit, kirjutab Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk.
Juhtkiri
  • 14.09.20, 16:46
Vallatled täna šampanjavannis, saad homme peavalu
Eelseisev riigieelarve tuleb teha nutikalt, majanduskliimat hoolega silmas pidades, selge fookusega tulevikuriigil, vältides avaliku sektori püsikulude kasvu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uudised
  • 14.09.20, 20:56
Riigikogu avaistung võttis kohe suuna kohalikele valimistele
Riigikogus algas täna sügisene istungjärk, mis tõotab mitmeid pingelisi arutelusid. Viiteid neist tulisematele tegid oma kõnedes ka riigikogu spiiker Henn Põlluaas (EKRE) ja president Kersti Kaljulaid.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele