Kas riigihange „Mereõiguse revisjoni läbiviimine” on tõesti hukule määratud ettevõtmine, küsib TLÜ rahvusvahelise õiguse lektor Heiki Lindpere.

- Muuga sadam.
- Foto: Liis Treimann
Enam kui kaks aastat tagasi, 30. märtsil 2017, valmis mereõiguse revisjoni tegevuskava (2017–2019), milleks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) valis konkursi korras kolm eksperti, kellest kaks on tuntud juristidena praktikud ning käesoleva artikli autor nii praktik kui teoreetik, kes on pärast Eesti Merelaevanduse erastamist (1997) suundunud akadeemilisele tegevusele ülikoolides.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.