• 09.06.20, 13:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Illar Kaasik: õnnetuks tegevaid pensionisambaid pole kellelegi vaja

Väide, et surisärgil pole taskuid, võib olla tõsi, kuid see ei päästa meid kohustusest oma eluga ise toime tulla, sõltumata sellest, millise pensionisüsteemi riik meile elamiseks määrab, kirjutab Prudentia partner Illar Kaasik.
Illar Kaasik.
  • Illar Kaasik.
  • Foto: Andras Kralla
Eesti pensionisüsteemi eesmärk on aidata inimestel vanaduspensionile minnes säilitada nende heaolu ehk senine elustandard ja igakuine sissetulek. Kuid ma ei ole seni märganud fakte, mis seoksid loodetava õnne valemit prognoositava tegelikkuse ja kehtiva pensionisüsteemiga.

Seotud lood

Uudised
  • 11.03.20, 06:00
Pensionireform võtab kursi kohtusse
Seederi kinnitusel soovitakse pensionireform ellu viia ka siis, kui kohtu otsusel tuleb seadust muuta.
Uudised
  • 21.03.20, 14:22
Karm kriitika: pensioniraha pressitakse välja
Valitsuse otsus peatada maksed teise pensionisambasse tähendab, et riik soovib inimeste isiklikud säästud suunata kohustuslikus korras riigieelarvesse ja seda ilma igasuguse plaanita peatunud makseid tulevikus inimestele kompenseerida, ütles LHV Varahalduse tegevjuht Vahur Vallistu.
Uudised
  • 16.02.20, 08:00
Karm tõde pensionist: täna palmi, ülehomme kuuse all?
Äripäeva sõsarleht Delovõe Vedomosti arvutas välja, kui suure pensioniga võivad tulevikus arvestada need, kes alustavad oma tööelu alles praegu, ja mis muutub, kui nad peaksid äkki lõpetama maksed teise pensionisambasse. Tulemus on üllatav.
Juhtkiri
  • 11.03.20, 19:22
Küüniline näitemäng pensionireformiga
Koalitsioon kiirustas pensioniseadusega, riigikogu kummitempliks naeruvääristades, selmet kasutada võimalust seadust parandada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele