Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jüri Raidla: Kuldar Leisi artikkel ilmus õigel ajal ja õige sisuga
Erakondade esindajate kommentaarid Kuldar Leisi ideele olid üsnagi ootuspärased, kõikudes tõsise pessimismi ja mõõduka optimismi vahel, kirjutab Riigireformi Sihtasutuse nõukogu endine esimees, vandeadvokaat Jüri Raidla.
Riigireformi Sihtasutuse nõukogu endine esimees, vandeadvokaat Jüri Raidla.
Foto: Liis Treimann
Pole ka ime. Küllap mõtlesid erakondade esindajad juba olemasolevale või tulevasele praktikale, mille muutmiseks paistab soodumus olema tagasihoidlik. Vanaviisi edasi põrutada on mõnusam.
Senisel kujul koalitsioonilepingut on vaja valitsust moodustavatele erakondadele, kuid mitte riigi arenguks, kirjutab erakonna Eesti 200 juhatuse liige Margus Tsahkna kommentaariks arvamuskonkursil Edukas Eesti kolmanda koha saanud Kuldar Leisi ideele, et tõelise lepingu võiksid erakonnad sõlmida alles 100 päeva pärast valitsuse töölehakkamist.
Koalitsioonilepingu muutmiseks piisab asjaosaliste tahtest, ennekõike olgu aga arhieesmärk, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised volikogu esimees Aleksander Laane kommentaariks arvamuskonkursil Edukas Eesti kolmanda koha saanud Kuldar Leisi ideele, et tõelise lepingu võiksid erakonnad sõlmida alles 100 päeva pärast valitsuse töölehakkamist.
Arvamuskonkursil Edukas Eesti kolmanda koha saanud Kuldar Leisi idee, et tõelise lepingu võiksid erakonnad sõlmida alles 100 päeva pärast valitsuse töölehakkamist, on väga mõistlik, kirjutab Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo.
Nii-öelda väravaposti liigutamine 100 meetrit kaugemale ei lahenda erakondadevahelisi erimeelsusi ega koalitsioonileppe probleeme, kirjutab Isamaa peasekretär Priit Sibul kommentaariks arvamuskonkursil Edukas Eesti kolmanda koha saanud Kuldar Leisi ideele, et tõelise lepingu võiksid erakonnad sõlmida alles 100 päeva pärast valitsuse töölehakkamist.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.