Pankrotiseaduses on võimalused skeemitajate vastu võitlemiseks ja võlausaldajate huvide kaitseks olemas, aga nende kasutamise tulemuslikkus võib takerduda pankrotihalduri pealehakkamise taha, kirjutab advokaadibüroo Sorainen advokaat ja justiitsministeeriumi maksejõuetusrevisjoni töörühma liige Mari Karja (Agarmaa).

- Mari Karja.
- Foto: Gert Kelu
Eelmisel nädalal pälvis palju tähelepanu Oliver Kruudaga seotud ASi Rubla pankrotimenetlus. See näitab taas, et pankrotimenetluse kujul pole kunagi tegemist kahe poole omavaheliste suhete klaarimisega, vaid pankrotimenetluse mõju on palju laialdasem, ulatudes kogu Eesti majanduskeskkonnani ja ärikultuurini ning täites teatud juhtudel ka majanduskuritegude koosseise. Kuigi skeemitajad tunduvad alati olevat sammukese eespool, siis pakub siiski ka pankrotiseadus võimalusi võlausaldajate huvide kaitseks ja skeemitajate vastu võitlemiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna toimunud ASi Rubla võlausaldajate koosolekul keeldus Oliver Kruuda võlgniku vannet andmast, öeldes, et ta kardab anda valevannet, sest on juba valevande tõttu ühe kriminaalsüüdistuse saanud.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.