• 29.10.19, 11:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Valeria Kiisk: Eesti riigi ja elanike rikkus – sünonüümid või mitte?

Kas ettevõtlusvara panus riigi majandusse on võrdväärne nende panusega omaniku rikkuse kasvule, küsib Redgate Capitali partner Valeria Kiisk Äripäeva Rikaste TOPi kontekstis.
Valeria Kiisk.
  • Valeria Kiisk.
  • Foto: Arno Mikkor
Rikkust ei teenita igas tööstusharus – omanike rahakoti järgi reastatuna on valdkondi vähem, kui osaleb SKPs. Muidugi, loogilistel põhjustel peame sellise harjutuse raames kaotama avaliku sektoriga seotud tööstusharud, mis ei ole ettevõtlusvarad. Aga on ka muid sektoreid, mis ei ole Rikaste TOPi esindatud (näiteks mäetööstus, haldus- ja abitegevused).

Seotud lood

TOP
  • 30.09.19, 06:00
Rikaste TOP 30.09.2019
Juhtkiri
  • 30.09.19, 06:00
Rikkad said rikkamaks. Kuhu see raha pannakse?
Innovaatorid, iduettevõtjad ja kõik muud nutikad Eesti naised-mehed – kõik, kel on säravaid äriideid –, kui te kaardid oskuslikult lauda mängite, võite leida kodumaise investori, kirjutab Äripäev juhtkirjas täna ilmuva Rikaste TOPi valguses.
TOP
  • 30.09.19, 06:00
Rikaste TOP: jõukate vara on järsult kasvanud
Eesti 100 rikkaima ettevõtja vara väärtus on aastaga kasvanud üle 20%, selgub täna ilmunud Äripäeva Rikaste TOP 500 edetabelist, mille võitsid TransferWise’i asutajad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus.
Uudised
  • 30.09.19, 10:00
Priit Põldoja: eks ikka vaatan Rikaste TOPi läbi
Inbanki asutaja Priit Põldoja asub täna ilmunud Rikaste TOPis 391. kohal, tema vara suuruseks on 10,1 miljon eurot. Eelmisel aastal oli ta esimest korda edetabelis ja siis oli 7,6 miljoni euroga 479. kohal.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele