Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuldar Leis: miks sõidame linnade vahel mööda kõrvalteid?
Mis alaväärsuskompleks meil Eestis on, et oleme Euroopa edukaima eelarvepoliitikaga riik, aga sõidame suurte linnade vahel mööda Euroopa mõistes kõrvalteid, arutleb Kagu-Eesti ettevõtja Kuldar Leis vastuseks Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
See teema ajab mind alati emotsionaalseks, normaalset liiklemist võrdleks juba inimõigusega Kagu-Eesti poolt vaadatuna. Sõidan keskmiselt korra nädalas autoga trassil Põlva–Tartu–Tallinn–Tartu–Põlva, minusuguseid on väga palju, müts maha nende närvikava ees. Kümme aastat ja rohkem tagasi olid autod tehniliselt kehvemad, aga sõiduaega kulus vähem, sest liiklustihedus oli väiksem ja piiranguid vähem.
Kuigi ettevõtja seisukohalt tuleb Eesti peamiste maanteede võimalikult kiiret neljarajaliseks ehitamist igal juhul toetada, varitseb erasektori kaasamisel ka ohtlikke riske, hoiatab Circle K Eesti ASi peadirektor Kai Realo vastuses Äripäeva arvamusliidrite ja juhtide küsitlusele.
Toetan igati riigi tähtsaimate maanteede ehitamist neljarajaliseks, sest sel on mitu positiivset mõõdet, ütleb vandeadvokaat Jüri Raidla vastuses Äripäeva juhtide ja arvamusliidrite küsitlusele.
Neljarajalised maanteed on regioonaalpoliitiliselt õige otsus ning aitaks oluliselt vähendada ohtlike liiklusõnnetuste arvu, kirjutab BDG Holdings üks juhte Priit Rebane vastuseks Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Neljarajaliste põhimaanteede sotsiaalmajanduslik mõju oleks Eesti majandusele suur ning sellele on olemas ka otsustajate ja eliidi toetus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.