Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Urmas Reinsalu: leppeta Brexit puudutab otseselt 3000 Eesti firmat
Leppeta Brexitiga kaasnev segadus ei ole Eesti ettevõtjate huvides, sest majanduslik negatiivne mõju on kindel. Õnneks on see siiski suhteliselt väiksem kui mitmel teisel riigil, rääkis välisminister Urmas Reinsalu Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Meil on ülevaade teatud mööndustega, mis leppeta lahkumise puhul juhtuma hakkab. Põhiküsimus on see, kas see hakkab juhtuma, sest poliitiline olukord muutub tundidega. Kui Ühendkuningriigi valitsus ei esita ajapikenduse taotlust, on riik 31. oktoobril Euroopa Liidust leppeta lahkunud, mis tähendab mitmeid õigusliku režiimi muutusi Eesti ettevõtjatele ning nendele inimestele, kes elavad emmas-kummas riigis.
Seotud lood
Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni jaoks sel nädalavahetusel Prantsusmaal toimuv G7 riikide tippkohtumine võtmetähtsusega, sest ühelt poolt on tegemist võimalusega päästa tupikseisu sattunud Brexiti protsess, kuid teisalt luua kahepoolseid kaubandussuhteid Ameerika Ühendriikidega
Kõige teravamalt mõjutab üha tõenäolisemaks muutuv leppeta Brexit neid ettevõtjaid, kes teevad koostööd Ühendkuningriigi ettevõtetega, tegutsevad ise seal või omavad sellega seotud ärihuve, kirjutavad advokaadibüroo KPMG Law advokaat Ann Tarkin ja juhtivpartner Risto Agur.
Pärast seda, kui Boris Johnson ennast peaministri kohale välja mängis, on tema ainus eesmärk, vähemalt lähinädalatel, viia 31. oktoobriks lõpule Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson.
Kiirmarsil Euroopa Liidust leppeta lahkuda üritav Boris Johnsoni toetus parlamendis on jäänud vähemusse ja ta seisab vastamisi alandava kohustusega minna taas Euroopassse lisaaega küsima. Uued valimised on iga hetkega üha tõenäolisemad.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
