Lääne-Eesti tööandjad annavad lootust: noorte tööle võtmiseks peab ka ise olema nutikas

Tööandjad eelistavad värvata ikkagi pigem kogenud ja oskustega inimesi kui väljaõpet vajavaid noori, rääkis töötukassa juhatuse liige Sirlis Sõmer-Kull Pärnus toimunud ettevõtete tunnustussündmusel, kus arutleti Lääne-Eesti ärivõimaluste ja takistuste üle. Siiski on noorte töötuse teema mitmekihiline ning ühte lahendust probleemile ei ole.

Ühelt poolt on oluline, et 13–17aastastena saaksid teismelised oma esimese töökogemuse. Siis peavad ka tööandjad olema valmis võtma endale tööle alaealisi, keda peab kindlasti välja koolitama ning õpetama. Samas peab ka riik omalt poolt tegema noortel töötamise lihtsaks.

Kuni 29aastaste täiskasvanutega peaksid tööandjad aga olema kannatlikumad. „Noor vajab väljaõpet,“ ütles Sõmer-Kull. „Need, kellel on head oskused, liiguvad tööturul, aga väga paljudel on need oskused võib-olla kehvemad või väiksem kogemus, kuid siis peab tööandjal olema valmisolek anda võimalus proovida.“ Sõmer-Kull tõdes, et tööandjate avatus ning tööpraktikate ja tööampsude võimaluste pakkumine arendab noori.

Nii ettevõtete kui ka noorte jaoks on edukad need lood, kus avatus on kahepoolne ning noorele antakse võimalus tööd proovida ja testida. Ka värbamispäevad või noortele suunatud üritused tööandja juures võivad avada mõlemale poolele uusi võimalusi. Sellised üritused aitavad mõnikord ka ameti puhul müüte murda. „Neid on lihtsam murda, kui näidata ja panna käsi külge,“ ütles Sõmer-Kull.

Hiiumaa ettevõtte Tiit Reisid juht Raido Randmaa rääkis, et kuigi noortele meeldib reisida ja reisi- ja bussibürool võiks olla lihtne noori tööle võtta, siis päris nii see ei ole. „Kui sa ikkagi tahad bussijuhti saada, siis see ei ole kindlasti noore number üks valik,“ tõdes Randmaa. „Nad tahavad täna tegeleda siin AI, IT ja selliste uute valdkondadega. Ei saa öelda, et turismis oleks lust ja lillepidu, et noor tuleb bussjuhiks ja tahab Leetu sõita.“

Samas märkis ta, et ka sündivus on pikalt olnud madal ning noori on seetõttu juba lihtsalt vähe.

Eelmisel aastal Äripäeva Pärnumaa TOPi võitnud soojusfirma Gren Eesti pakub noortele praktikakohti ja ka stipendiumeid üliõpilastele. „Katsume neid hoida sellega meie ligi ja pakkuda samal ajal ka praktika ohta ja võib-olla head huvitavat lõputöö teemat, et endaga siduda, ja tegelikult see töötab,“ rääkis ettevõtte juht Margo Külaots ning lisas, et ka noorte suhtumine on ajas muutuma hakanud. Kui varem läksid noored täiskasvanud Tallinna õnne otsima, siis nüüd lähevad paljud suurlinnadesse õppima ja plaanivad ka koju tagasi minna.

Kui noored on laisad või nendega on probleeme, siis vahel väga lihtsad lahendused aitavad neid lahendada. On eelarvamus, et noored magavad sisse ja ei pea kellast kinni. „Üks tööandja sai noore tööle, kõik töötas, aga ta magas kogu aeg sisse. Kolmandal päeval oli tööandja juba murelik: mis ma teen, lasen lahti või ta ei tunne lihtsalt kella. Aga siis ostis tööandja vanaaegse äratuskella, andis noorele ja noor oli kõps iga hommik õigel ajal tööl. Mõnikord töötavad noortega ka lihtsad lahendused,“ tõi Sõmer-Kull näite.

Kuigi tehisintellekti võimalused aitavad mõnel puhul aitavad vähendada töötajaskonda ja nii kulusid kokku hoida, siis Gren Eesti juht Margo Külaots ettevõtte töötajate arvu vähendama ei hakka, sest sama paljude inimestega saab palju rohkem ära teha. Gren Eestile saab aga tehisaru heaks abimeheks, sest on vaja teha palju arvutusi ja eeltööd, et elektriturul pakkumisi teha.

„Teadupärast arvuti on arvutamises tugev,“ ütles Külaots. „Seetõttu ma näen küll energiasektoris AI-l tulevikku. See peaks olema siiski iseõppiv süsteem, et ta tunneks turul teatud mustreid ära, aga lõppotsus jääks inimese teha. Lihtsalt selle massiivse eeltöö suudaks tehisaru ära teha.“

Ka klienditeeninduse poolel hakkab Gren tehisaru ära kasutama. Külaots aga märkis, et tehisaru klienditeenindaja ei tohi jääda rumalaks.

Ka Tiit Reise on AI juba mõjutanud ja hakkab veelgi mõjutama. Kuigi see ei võta ära bussijuhtide tööd, siis kontori sees – marsruutide kokkupanemine, partneritega suhtlemine, pakkumiste väljasaatmine, haldussüsteemi paremini tööle panemine – on kohad, kus saab kindlasti efektiivsusvõite, tõdes Randmaa. Reisi- ja bussiteenuse pakkumine aga jääb alles, sest endiselt on palju inimesi, kes tahab reiside planeerimisel ettevõttelt inimlikku nooti ning silmast silma teenindust.

Sõmer-Kull tõi aga välja, et kuigi inimesed on harjunud, et just suurettevõtted kasutavad roboteid ja automatiseeritud lahendusi, siis praegu on just väiksemad firmad need, kes saavad AI-lahendused kiiremini ja paindlikumalt kasutusele võtta. Töötukassal on ka koolitusi väikefirmadele, et suurendada töötajate tehnoloogilist kirjaoskust, mis tugevdab nende konkurentsivõimet turul.