Välismaalased tegid tänavu esimesel poolaastal Eestis kokku 906 kinnisvaratehingut, millest 321 olid omandamis- ja 585 võõrandamistehingud, näitavad Kinnisvara24 statistikakeskkonna ja maa- ja ruumiameti andmed. Müügitehingud ületavad ostutehinguid 1,8-kordselt.
Seotud lood
Juulis jõustunud käibemaksutõusu eel väljastati juunis kodulaene 273 miljonit eurot eest ehk veerandi jagu rohkem kui eelneval kuul.
30ndates Liina ja Madis* ostsid Keilas korteri plaaniga see remontida ja välja üürida. Kui remont oli jõudnud lõpusirgele, käis ootamatu pauk: elamu kõrgeimal korrusel langes korteri laest suur betoonplokk.
Nii Eesti kui Hispaania kinnisvara ABC
“Ära mune! Osta ära ja siis mõtle, kust see raha tuleb.” Kriisidest kõikuma löönud ja mõõnadega tagasi 2019. aastasse jõudnud kinnisvaraturul tasub investorite sõnul alustada huvilistel - nagu ikka - kohe.
Ikka ja jälle pean uute investeerimisvõimaluste poole vaadates tõdema, et vaba raha on hetkel vähe – seetõttu ei tee ma ka midagi uut. Üks võimalik rahastuse allikas on mulle aga United Property Fundi osakute müük, kuna seni pole ma loodetud tulemust saavutanud.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
