Katri Link: tõenäoliselt jäängi küsima, mida nende andmetega päriselt peale hakkame, mis ESG raportites kokku kirjutame
ESG sotsiaalse ja juhtmisalase teema ehk S-i ja G hindamine tundub olevat osa juhtide jaoks siiani pigem väheoluline tegevus. Kas S ja G väärivad tähelepanu ja mis kasu sellest saab, küsisime veebruaris toimunud ESG praktikute aastakonverentsil Katri Lingilt. Katri Link on olnud üle 7 aasta Tallink Grupi ESG juht. Alates jaanuari keskpaigast on Link Swedbank Eesti brändi, kommunikatsiooni ja jätkusuutlikkuse divisjoni juht.
Kas Eesti kultuuri- ja majandusruumis on S ja G üleüldse midagi sellist, millele peaks ekstra tähelepanu pöörama? Kas see pole mitte elementaarne ärieetika ja niigi ettevõtluse igapäevane osa?
Seotud lood
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Kaupmeeste Liit tegid ühisavalduse, kutsudes ka teisi ettevõtlusorganisatsioone ühinema ettepanekuga lükata edasi suurettevõtetele määratud kestlikkusaruandluse kohustuse tähtaega vähemalt aasta võrra ning esitada vastavasisuline ettepanek ka Euroopa Komisjonile.
Euroopa Komisjon avaldas 26. veebruaril, nagu lubatud, kestlikkusaruandluse kärpeettepanekud ehk nn omnibus-paketi. Selle jõustumisel väheneks ettevõtete iga-aastane halduskoormus hinnanguliselt 6,3 miljardi euro võrra. Ilma omnibus-paketita on ELi varasemate otsustega tekitatud kestlikkusaruandluse halduskoormus ligikaudu 10 miljardit eurot aastas.
Tallink Grupi juht Paavo Nõgene tõdes, et eelmine aasta oli raske. Kestlikkusaruandlusesse suhtub ta kriitiliselt. “Paratamatult tuleb öelda ka seda, et kui ettevõtted püüavad tublid olla ja hakkama saada, siis riik virutab jälle mõne uue bürokraatiamasinaga,” ütleb Nõgene.
Esimene korrektne ESG aruanne Eestis on avalik: TKM Grupp avaldas standarditele vastava ja auditeeritud kestlikkusaruande. Vaata, milline see välja näeb.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Tagasi Äripäeva esilehele
