"Meil on hea meel, et saame taas toetada nii paljusid olulisi keskkonnaprojekte. Need taotlusvoorud aitavad kaasa meie ühisele eesmärgile hoida Eesti loodus ja keskkond tervena ning tuua uusi teadmisi, kuidas seda veelgi paremini teha," ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.
Seotud lood
President Alar Karis kasutas aastapäevakõnes metafoori, et Eesti majanduse hetkeseis on nagu sõidaks jalgrattaga, käsipidur peal - väntad ja väntad aina suurema jõuga, aga sõit kiiremaks ei lähe. Täpne metafoor selle kohta, et meie majandus ja ettevõtlus vajavad muutust.
Maailmas on alanud meeletu võitlus loodusressurssidele ligipääsu eest. Või tegelikult on see kogu aeg toimunud, aga varjatumal kujul, kirjutab TTÜ teadus- ja ettevõtlusprorektor Erik Puura.
Euroopa Komisjoni uus tööstuslepe peaks tõstma Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning kiirendama kliimaneutraalsusele üleminekut. Clean Industrial Deal tehakse avalikuks tuleval nädalal.
Eesti kavandab sarnaselt Rootsi mudelile veeteetasude reformi, mis paneb maksu suuruse sõltuma laeva keskkonnanäitajast: mida keskkonnasõbalikum laev, seda väiksem maks.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
