Eluaseme hinnaindeks kerkis selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,7% ning võrreldes selle aasta esimese kvartaliga 2,8%.

- Tallinnas kerkis elukoha hinnaindeks kvartaliga vähem kui mujal Eestis.
- Foto: Andras Kralla
Statistikaameti juhtivanalüütik Egne Säinast ütles, et korterite hinnad tõusid võrreldes selle aasta esimese kvartaliga 2,9% ja majade hinnad 2,4%. „Korterite hinnad kasvasid võrreldes esimese kvartaliga Tallinnas 2,3%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 3,4% ning ülejäänud Eestis 4,6%,“ lisas Säinast teate vahendusel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvara kõrge kvaliteet, millega oleme harjunud Eestis, pole sugugi tavaline Dubais, Tais ega Hispaanias. Miinuste kõrval võib aga välismaa korter või villa pakkuda sellist elukvaliteeti, nagu elaks ühe päevaga hoopis poolteist päeva.
Ukraina pagulased üürisid endale elamise hoones, kus asub ka Selveri kauplus. Elamistingimused osutusid aga vastuvõetamatuks, lisaks pole hoone mitte elamu-, vaid ärikinnisvara.
Äripäev pani kaardile viimasel kümnel aastal Tallinnas korteritega tehtud tehingud ja võrdles, kuidas asumite populaarsus ja hinnatase on muutunud.
Lisaks: 12 soovitust, et elamispindade kättesaadavus ei kujuneks (suureks) probleemiks
Kümne aasta pärast saab Tallinnas keskmise palga eest vähem korteri ruutmeetreid, kinnisvaraarendus võtab veelgi rohkem aega ning parkimiskohtadest on suurem puudus, prognoosib Kinnisvarakool OÜ koolitaja ja konsultant Tõnu Toompark. Tal on ka tosin soovitust, kuidas elamispindade kättesaadavuse probleemi lahendada.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.