Kliimaseaduses on paika pandud sektoripõhised eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040. Eesti Energia ei pea sellist lähenemist aga võimalikuks. Nende arvates peab lähenema ettevõttepõhiselt. “Mitte ühtegi sektorit, mis eelnõus on välja toodud, ei juhita Eestis sektoripõhiselt. Juhtimine toimub ikka ettevõtete, ühingute, ühistute jms põhiselt,” kirjutab regulaarsuhete osakonna juht Andres Tropp tagasisides.
Seotud lood
Metsa- ja puidutööstuse liit on seisukohal, et kliimaseadus ei toeta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning lükkab kolmandat aastat languses oleva majanduse veelgi kiiremale allakäigule.
Rohetehnoloogia liit soovitab lõpetada juba järgmisel aastal fossiilkütuste subsideerimise, vähendada menetlusaega ja siduda kasvuhoonegaaside hulk SKPga.
Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse praegusel kujul kooskõlastamata. Liidu sõnul on eelnõu valminud liiga rutakalt, tuues kaasa rida puudujääke, nagu kindlustunde puudumine ja konkurentsivõime alandamine.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
3
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Viimased uudised
Loe analüütikute parimaid aktsiaideid
Tagasi Äripäeva esilehele
