Kunst kilude asemel: hiidlane ja Lasnamäe restoranipidaja elustavad Hiiumaa vabrikut
Endise piiritusetehase juures asuvasse baari ja hotelli astudes tervitavad külalisi roosas ballikleidis Kaja Kallas, saatuslike kaunitaridena Kersti Kaljulaid ja Kim Chŏng-un ning veel terve trobikond poliitikuid ja popkultuuri ikoone.
Kohati ikoone sõna otseses mõttes: uste kohal on kultuuriklastri juht Marco Pärtel ise Kristuse kujul, tema vastas pühak Volodõmõr Zelenskõi, kes on relvastatud noa ja granaadiga, teda õnnistab lillepärjaga ingel Joe Biden. Kõik need on eesti kunstniku Toivo Freemani kollaažid, praegu Hiiumaa kultuurimeka staatusele pretendeeriva Viscosa tehase üks projekte.
Seotud lood
“Praegu on trend eelarvesõbralikumate asjade populaarsuse poole,” märgib Lasnamäel restoraniäris tegutsev Maksim Apalkov. Ta usub, et nende Hügge on täitsa Michelini mainimist väärt, selleks peaks ta ainult kuskil mere ääres asuma.
2024. aasta augusti alguses tekitas palju kära konjunktuuriinstituudi avaldus, et Eesti liigub viie Euroopa kallima riigi hulka. 1927. aastal peeti noort Eestit seevastu üheks odavaimaks riigiks maailmas, vähemalt nii kinnitas riigi juhtiv statistik Albert Pullerits. Millised olid siis rahvamajandus, palgad ja hinnad?
Rootsi päritolu Tallinna ärimehe Rudolf Ernst Klaussoni edukas tehas tootis ligi sada aastat keset Kalamaja maiustusi, kolides alles hiljaaegu magusalt krundilt linna serva.
Ettevõtja, Marie Curie õpilane, eksiilvalitsuse minister ja kirjanik Oskar Lõvi oli inimene, kellel õnnestus 1930. aastatel kiusliku Nõukogude võimuga Eesti piimatoodete ekspordis kokkuleppele saada. Punaarmee tulekuga sai Lõvist aga uute kommunistlike peremeeste verivaenlane.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
- PRO
Võitjat aitasid Saksamaa ja Poola turg
Tagasi Äripäeva esilehele
