Ametiühingus Parat pardatöötajaid esindava Martinus Røkkumi sõnul mõjutab see lühiajaliselt kõiki SASi lende riigis.
Seotud lood
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Vana investorite nali kõlab, et miljonäriks saamiseks on kindel tee: olla miljardär ja investeerida mõnda lennuliini. Selles naljas on omajagu tõtt, sest lennuaktsiate investorite käsi on tõesti tihti väga halvasti käinud. Kuid on erandeid.
Mina oleksin lasknud SASil pankrotti minna karistuseks kümnendite pikkuse aktsionäride tüssamise ja investorite raha maha laristamise eest. Aga kahjuks leidus neid, kes arvasid, et see lennufirma väärib uut võimalust.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
