• 23.04.24, 06:00

TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist

On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Nordica, riigi lennufirma seni viimane tiivasirutus.
  • Nordica, riigi lennufirma seni viimane tiivasirutus.
  • Foto: Erik Prozes/Postimees/Scanpix
Ma olen Tallinna lennujaama sage kasutaja, kuna ma lendan tihti, et osaleda rahvusvahelistel konverentsidel, külastada oma kodumaad ja käia puhkusereisidel. Minust on saanud Eesti lennundussektori huvitatud vaatleja – tegu on majandussektoriga, millele on kulutatud riigi raha ja mille puhul kriisid esinevad sagedamini kui päikesepaiste aprillis. On ehk aeg vähendada Eesti lennundussektoris ambitsioone ja riigi kaasatust?

Seotud lood

Uudised
  • 11.04.24, 12:27
Nordica ostmiseks tehti kesised pakkumised, müük läks pausile
Riikliku lennufirma Nordica ostmiseks tegi pakkumise kaks ettevõtet, kelle tingimused polnud piisavad, ning riik otsustas müügiprotsessi peatada.
Uudised
  • 12.02.24, 17:12
Nordicale tõi raskused halb juhtimine. Eksjuht: üllatusi raportis pole
Kliimaministeeriumi tellitud Nordica eriraportis seisab, et lennufirma juhtimine lonkas.
Saated
  • 15.01.24, 11:05
Minister riigi rahast lennunduses: mõistlik on panustada erinevatesse ühendustesse
Kliimaminister Kristen Michal ütleb, et Eesti väiksust ja asukohta silmas pidades on siin ühenduste hoidmine kriitiliselt tähtis. Sestap ei välista ta ka tulevikus järgmise riikliku lennufirma loomist.
Juhtkiri
  • 15.01.24, 16:43
Lennu lõpp või mitte, aga paluks väärikalt
Air Balticusse investeerimine pole hea variant
Nordica saamislugu oli niigi lubamatult skandaalne. Selle lõpp – vähemasti riigi omanduses – ei tohi samasuguseks kujuneda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele