Spikker | Aruandlusega seotud lühendid ajavad segadusse? Teeme selgeks!

ESG nõuetes on palju tuttavat, kuid uus raamistik aitab senisest struktuursemalt ja metoodilisemalt läheneda. Eesmärgid olgu ambitsioonikad, et areneda ja teistega sammu pidada, kirjutab Coop Panga ESG valdkonna juht Johanna-Maria Siilak.

Kestlikkusaruandlus on tulemas selleks, et jääda. Kestlikkusmõjusid mõõta ja mõista on oluline eelkõige neil ettevõtetel, kelle peamised koostööparnterid on aruandluskohuslastest suurfirmad. Seda eriti Skandinaavia turgudel, räägiti Telia MeetUpi kestlikkusmõjude teemalisel seminaril.

Inimkonnana seisame silmitsi radikaalsete ühiskondlike muutustega, mis ootavad meid lähiaastatel, kus tööviisid kõigis sektorites muutuvad põhjalikult, kirjutab Rohetiigri “Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Infortar avaldas esimese Euroopa standarditele vastava kestlikkusaruande. Kuidas ESG mõjusid määrati ning tegevusi ja eesmärke raporteeriti?

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.