
- Kiltsi mõisakooli matemaatikaõpetaja Erko Elmik leiab, et on õpilasi, kellele on suure kooli õpikeskkond raskesti talutav ja nad vajavad turvalisemat keskkonda ning individuaalsemat lähenemist.
- Foto: Kristel Kitsing
Kiltsi mõisakooli õpetaja Erko Elmik (40) ütleb Eestis toimuva haridusvõrgu korrastamise tuhinas, et väikekoolid on väärtus, mida peab hoidma, sest seal saab iga õpilane individuaalset tähelepanu ning õpetajad on pühendunud nende arengule.
Möödunud aasta septembris asus Erko õpetajatöö kõrvalt õppima Tallinna ülikooli. Jutustame tema isiklikust teest õpetajaks kasvamisel alates esimestest kaalutlustest kuni otsuse langetamiseni.
Kogemusest inspireeritud valik
Erko tee matemaatikaõpetajaks algas kutsekoolis. "Kui keegi oleks mulle tol ajal öelnud, et ma hakkan kunagi matemaatikat õpetama, oleksin arvanud, et ta on hull või tal on mingi probleem," meenutas ta naerdes. "Kuni kutsekoolini oli matemaatika minu jaoks vaid kaks või haletsusega õpetajalt antud kolm."
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Möödunud nädalal, kui Rakke põhikooli lõpetajad said pidulikult teele saadetud, sai kooli direktor Tanel Kümnik (36) aega hinge tõmmata ja vaadata hetkeks tagasi. Lõppes tema esimene kooliaasta direktorina ja saabus võimalus võrrelda direktori ja õpetaja ameteid. Õpetajakogemust on mehel vaatamata noorusele juba ligi 15 aastat.
Vao külas üles kasvanud tele- ja raadiosaatejuht Liis Lusmägi kolis oma kunagisse kodukohta tagasi. Suure elumuutuse taga oli soov pakkuda oma lastele kasvamiseks paremat keskkonda, aga ka aidata Vao küla paremasse seisu.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.