Kodulaenude intressid vajusid allapoole. Varem võis sellisest pakkumisest vaid und näha

Piisas ühest napist sõnavõtust, et Euroopa aktsiaturge kergelt raputada. Miks ootused keskpankadele erinevad pankurite tegelikest kavadest nii suurelt ja kuidas see meid mõjutab, arutab Äripäeva uudistetoimetaja Kristjan Pruul.

Kuue kuu euribor käib igapäevase refräänina läbi paljudest laenulepingutest. Selle tõus tekitab enamikus eestlastes musta masendust, viies suure tüki raha justkui musta auku. Euribori langus toob laenumaksjatele aga eufooria, sest püksirihma pole enam vaja liigselt pingutada. Kuidas pääses see hirmus loom meie ellu ja sai seal nii suure rolli?

Finantsinspektsioon soovitab leida võimalusi, kuidas kodulaenu teise panka viimist inimestele odavamaks teha, et konkurentsi turul suurendada. Osad pangad on kahtlevad, kas kolimise hind on põhiprobleem, kuid kiidavad plaani siiski heaks.

Euroopa Keskpangal on hulk etteheiteid meetmetele, mille Läti on välja kuulutanud, et aidata koduomanikel suurenenud laenukohustusi täita, kirjutab riigi ringhääling.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.