Perekond Vaarma kasvatab Pikevere külas oma põllulapil kartulit ja vurab mööda Väike-Maarja valda ringi, et need soovijaile maha müüa.

- Perekond Vaarma Pikeveres oma uhke kartuli Audi taustal, millest on saanud kartulimüügi iseteeninduspunkt.
- Foto: Kristel Kitsing
Perepoja põllurallikas, hellitava nimega kartuli Audi, on koduhoovis kartuli iseteeninduspunktiks ning ettevõtmises lööb kaasa kogu pere. Ikka selleks, et lastele õpetada tööharjumust ja tarkust, et raha ei kasva puu otsas.
„Suhteliselt kiiresti jõudsime mõttele, et võiks proovida kasvatada varajast kartulit. Tundus, et see ei nõua palju tööd, erialaseid teadmisi ega eritehnikat ning kõige olulisem, et tegevuses saavad lapsed kaasa lüüa,“ rääkis pereema Margit Vaarma. Nagu tegusatel inimestel ikka, kippus ettevõtmine suuremaks kasvama kui alguses plaanitud. Paarist lühikesest kartulivaost tagaaias sai hoopis umbes viiekümne vaoga kartulipõld.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ärina küla talunik Mati Mere juhib juba firmat Pandivere Kartulikasvatus OÜ ja kasvatab seitset põhisorti kartulit 40 hektaril. Ta on kartulit kasvatanud 30 aastat. Kartuli kasvatamine oli ka tema isa Jaani suur hobi.
Emumäe küla rahvas ei pea enam patarei või vetsupaberi pärast 15 kilomeetri kaugusele Rakkesse poodi sõitma, sest 13-14 aasta järel on külas jälle avatud kauplus. Aga tegemist pole teps mitte tavalise külapoega.
Simuna kartuli- ja teraviljakasvataja Gustav Põldmaa rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et kiirelt kallinenud kartul jätkuvalt kallinema ei peaks.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.