Kui mõni analüütik leiab, et intressimäärad võiksid hakata langema järgmise aasta esimestel kuudel, siis Eesti Panga president Madis Müller peab sellist ootust liiga optimistlikuks.

- Madis Müller näeb intressimäärade edasist tõusu, aga langetamist mitte niipea.
- Foto: Raul Mee
Müller ütles neljapäeval sõnavõtus riigikogule, et Euroopa Keskpanga viimase, märtsikuise prognoosi järgi jõuab inflatsioon euroalal 2% lähedusse 2025. aastal, aga see ei tähenda veel, et keskpank peaks nii kaua intressimäärasid tõstma. "See ei tähenda ka seda, et intressimäärad peaksid täpselt nii kaua oma tiputasemel püsima. Küll aga võib liialt optimistlikuks osutuda mõne analüütiku ootus, et intressimäärad langevad juba järgmise aasta esimestel kuudel," märkis Müller.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meile kõigile oleks parem, kui euribor tõuseks juba kiiresti 5 protsendi juurde, leiab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Lisaks: euribor võiks juba olla 5 protsenti
Lisaks majanduslikule ebakindlusele räsivad Eestis investeeringuid ka kõrged intressid. Kui keskpanga rahapoliitiline osa ehk euribor on arusaadav, siis riigirisk on midagi, millega oleks keskpangal võimalus tegeleda hoopis teisel viisil.
Värske valitsuse püüe soove ja maksutulu kokku viia on tervitatav, aga planeeritavate maksumuudatuste mõju hindamine on jäänud napiks, tõdes Eesti Panga president Madis Müller Äripäevale antud pikemas intervjuus.
Oleme Euroopa Keskpanga nõukogus rõhutanud, et intressimäärasid tuleb tõsta nii kaua, kuni saame olla piisavalt kindlad, et hinnatõus on mõistliku aja jooksul aeglustumas püsivalt 2% lähedale. Meile praegu teadaoleva valguses tähendab see, et eilne intressitõusuotsus ei jää viimaseks, kirjutab Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige Madis Müller Eesti keskpanga blogis.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.